Vahepeal on enamvähem kõik muutunud!
Tihti mõtlen, et nüüd kirjutan aga üldse ei ole pealehakkamist.
Kõigepealt leidsin ma uue töö. Ma olen ettekandja/abiline-ettekandja abiline. See on seal lahedas restoran/hotellis kuhu ma nii väga tahtsin tööle saada. Tööle on umbes 9km läbi metsa ja põldude ja koplite vahelt. Rattaga läheb umbes 35 mintsa, täpselt paras aeg enne ja pärast tööd pead tuulutada. Minu ülesandeks on pidude ajal toitu ette kanda, buffee lauda täita, veini valada, veekannusid täita, naeratada ja kohal olla. Aitab hästi kaasa mu taani keele õppimisele. Alguses, kevade poole, oli seal maru kiire. Umbes 4-5 päeva nädalas ja 10-12 tunnised vahetused. Praegu on aga jällegi väga vaikne ja veab kui üldse mõne vahetuse saab. Olen seal juba piisavalt kaua olnud ja esimesest suurest hurraast üle saanud – nüüd on töö nagu töö ikka.
Järgmine suur uudis – me võtsime koera! Otsisin tükk tükk aega erinevatelt lehtedelt kutsika kuulutusi, oli igasuguseid nunnusid aga päris õiget ei näinud kuni lõpuks oli pilt Joelist. Väike 2 aastane imekaunis kuts. Kuulutuse oli postitanud üks lahe organisatsioon Danish Friends of Animals, kes tegeleb Portugalist ja Kreekast loomade varjupaikadest toredatele kassidele ja koertele Taani kodu otsimisega, kuna seal nad suure tõenäosusega uut kodu ei leia. Joel on pärit Portugalist ja seal varjupaigas kus tema oli oli veel umbes 350 koera!! Mõtlesin, et küll need kutsikad kodu leiavad aga meie õige koer on juba suureks kasvanud ja ootab meid alles varjupaigas. Hiljem selgus, et Joel oli varjupaika toodud aasta tagasi ja terve selle aasta veetis ta väikse-võitu puuris, kust teda küll aeg ajalt teiste koertega aedikusse mängima lasti aga päris iga päev ta ka välja ei saanud. Ta on nii lahe tegelane, armastab kõiki ja on nii lihtsa ja hea iseloomuga. Uue pere, keskkonna ja oluga harjus ta kohe ära. Praeguseks on ta päris mitu käsklust ära õppinud – istu, sitsi, käppa, hüppa, alt, oota, koht, stop, lähme, keeruta, ära tõmba ja kõrval. Tõsi küll õues enamus neist ei kehti ja kõik jalutamisega seotud käsklused on veel õppimisjärgus. Ta on selline teismeline, kes õues olles meie olemasolu eriti ei tunnista ja kõik meie käsud ja kiitused vuhisevad tema kõrvust mööda. Toas on ta jällegi kukupai ja nummi pummi, magab nii armsalt ja ilma trikki tegemata süüa ei viitsi.
Kolmas uudis- me Roltsiga kihlusime! Nii lahe, nii lahe! Varsti saab suure peo korraldada! Roland meisterdas imekauni sõrmuse, mille ta esialgu voolis mesilasvahast ja siis koos sõbrantsiga hõbedasse valas. Sõrmust ehib ka pisike smaragd mis on üleni armastust ja head energiat täis! Just täpselt sellisest sõrmusest ma unistasingi ja lootsin, et Rolts teeb sõrmuse ise ja lisab sinna mõne suure tähendusega kristalli 🙂 Põhimõtteliselt mõeldud-tehtud. Loodetavasti järgmine suvi on Arulas kõik sõbrad meiega koos tähistamas.
Neljandaks uudiseks on see, et ma leisin veel ühe töö. Teadsin, et talvel jääb töötunde väheks ja oleks hea juba praegu midagi otsima hakata. Ega siin eriti pakkumisi ei ole ja niiotsustasime minna Roltsi vanasse töökohta ja sealt küsida. Roland saab tagasi oma vana hea nõudepesija ameti ja mina olen üleüldine abiline. Minul olid juba esimesed vahetused ära ja väga hea ongi sest tuleb välja et teise töökoha graafikus olen järgmiseks kolmeks nädalaks märgitud vaid pooleks päevaks!!
Koolis oli ühe sõbrantsi lõputöö grupis akvaarium kahe kuldkalaga, kes nüüd peale filmi valmimist jäid omanikuta. Mis seal ikka, otsustasime neile kodu pakkuda. Reedel kolisidki sisse Adrian, Peaches ja Koristaja. Kalajuttu kuulis ka üks tüdruk kellel ka kuldkalad ja kes oli just puhkusele minemas ja sokutas enda akvaariumi ka meile suvepuhkusele. Veel kolm kala. Alt korruse rahvas läheb ka paariks nädalaks puhkusele ja ka nende armas kassike jääb meie sööta-joota. Täielik suvelaagri tunne!
Paar päeva tagasi kuulsin lahtisest aknast kiisu beebi nuttu ja ei saanud rahu enne kui asja uurima läksin. Pisike räpane ja täiesti segaduses kassipoeg näugus tee ääres. Kuna seal autod sõitsid ja ühtegi kassiema ega teist kassipoega läheduses ei näinud otsustasin kiisu tuppa tuua. Joel oli täiesti pöörane (ta armastab kasse) ja ei saanud aru miks me tal kiisuga mängida ei lasknud ja üldse miks kassipoeg ta peale nii kuri oli. Naabrikass Amelie oli ka külas, nemad siis Joeliga vaatasid üle pappkasti ääre ja ei saanud täpselt aru et mis värk selle pisikesega on. Kuna koer ei rahunenud siis viisime kassi alumistele naabritele. Korterikaaslane postitas aga feissarisse kuulutusi ja võtis ühendust erinevate organisatsioonidega ja juba mõne tunniga oli kiisul olemas uus kodu! Üks tädi käis kiisul järel ja viis ta uude koju. Paariks tunniks oli meil kahe korteri peale 9 kodulooma!
Muudest juttudest nii palju, et Rolts käis Prantsusmaal Annecy animatsioonifestivalil, siis hiljem Kopenhaagenis oma kahe bändiga esinemas ja algul plaanis ka Roskilde festivalile minna aga otsustas ümber. Siis oli ta ükspäev sünnipäevalaps ja ma tegin talle suure armastusega palju head toitu ja väikest sorti õlle degusteerimise ja siis mängisime kõik koos pleistat 🙂 Tomatid kasvavad vuhinal aga punaseks on hetkel läinud vaid mõned. Tomatitega vist ongi nii et võtavad hoogu ja siis saavad kõik samal hetkel valmis ja siis on uputus. Seda uputust ootan ma väga. Mul läks mu 6 aastane telefon eile katki ja mitte vanadusest vaid kukkus vette ): Ostsin ka jäätisevormid ja nüüd polegi enam vaja jäätisepoes käia, teeme ise oma maitse järgi nii palju kui süüa jõuame. Hetkel on külmas balsamico röstitud maasika-koorejäätised ja sidrunijäätised. Kõht läheb kirjutamise peale tühjaks.
Roland vaatab praaegu pealt ja kommenteerib – kirjutad mingi romaani vä? ..ee… heas mõttes.
Vist hakkas kartma 😛 Nüüd läks ta igatahes näkileibasid tegema ja ta on näkileibade tegemise spetsialist!! nom.