Sada uut asja

Vahepeal on enamvähem kõik muutunud!
Tihti mõtlen, et nüüd kirjutan aga üldse ei ole pealehakkamist.
Kõigepealt leidsin ma uue töö. Ma olen ettekandja/abiline-ettekandja abiline. See on seal lahedas restoran/hotellis kuhu ma nii väga tahtsin tööle saada. Tööle on umbes 9km läbi metsa ja põldude ja koplite vahelt. Rattaga läheb umbes 35 mintsa, täpselt paras aeg enne ja pärast tööd pead tuulutada. Minu ülesandeks on pidude ajal toitu ette kanda, buffee lauda täita, veini valada, veekannusid täita, naeratada ja kohal olla. Aitab hästi kaasa mu taani keele õppimisele. Alguses, kevade poole, oli seal maru kiire. Umbes 4-5 päeva nädalas ja 10-12 tunnised vahetused. Praegu on aga jällegi väga vaikne ja veab kui üldse mõne vahetuse saab. Olen seal juba piisavalt kaua olnud ja esimesest suurest hurraast üle saanud – nüüd on töö nagu töö ikka.
Järgmine suur uudis – me võtsime koera! Otsisin tükk tükk aega erinevatelt lehtedelt kutsika kuulutusi, oli igasuguseid nunnusid aga päris õiget ei  näinud kuni lõpuks oli pilt Joelist. Väike 2 aastane imekaunis kuts. Kuulutuse oli postitanud üks lahe organisatsioon Danish Friends of Animals, kes tegeleb Portugalist ja Kreekast loomade varjupaikadest toredatele kassidele ja koertele Taani kodu otsimisega, kuna seal nad suure tõenäosusega uut kodu ei leia. Joel on pärit Portugalist ja seal varjupaigas kus tema oli oli veel umbes 350 koera!! Mõtlesin, et küll need kutsikad kodu leiavad aga meie õige koer on juba suureks kasvanud ja ootab meid alles varjupaigas. Hiljem selgus, et Joel oli varjupaika toodud aasta tagasi ja terve selle aasta veetis ta väikse-võitu puuris, kust teda küll aeg ajalt teiste koertega aedikusse mängima lasti aga päris iga päev ta ka välja ei saanud. Ta on nii lahe tegelane, armastab kõiki ja on nii lihtsa ja hea iseloomuga. Uue pere, keskkonna ja oluga harjus ta kohe ära. Praeguseks on ta päris mitu käsklust ära õppinud – istu, sitsi, käppa, hüppa, alt, oota, koht, stop, lähme, keeruta, ära tõmba ja kõrval.  Tõsi küll õues enamus neist ei kehti ja kõik jalutamisega seotud käsklused on veel õppimisjärgus. Ta on selline teismeline, kes õues olles meie olemasolu eriti ei tunnista ja kõik meie käsud ja kiitused vuhisevad tema kõrvust mööda. Toas on ta jällegi kukupai ja nummi pummi, magab nii armsalt ja ilma trikki tegemata süüa ei viitsi.
Kolmas uudis- me Roltsiga kihlusime! Nii lahe, nii lahe! Varsti saab suure peo korraldada! Roland meisterdas imekauni sõrmuse, mille ta esialgu voolis mesilasvahast ja siis koos sõbrantsiga hõbedasse valas. Sõrmust ehib ka pisike smaragd mis on üleni armastust ja head energiat täis! Just täpselt sellisest sõrmusest ma unistasingi ja lootsin, et Rolts teeb sõrmuse ise ja lisab sinna mõne suure tähendusega kristalli 🙂 Põhimõtteliselt mõeldud-tehtud. Loodetavasti järgmine suvi on Arulas kõik sõbrad meiega koos tähistamas.
Neljandaks uudiseks on see, et ma leisin veel ühe töö. Teadsin, et talvel jääb töötunde väheks ja oleks hea juba praegu midagi otsima hakata. Ega siin eriti pakkumisi ei ole ja niiotsustasime minna Roltsi vanasse töökohta ja sealt küsida. Roland saab tagasi oma vana hea nõudepesija ameti ja mina olen üleüldine abiline. Minul olid juba esimesed vahetused ära ja väga hea ongi sest tuleb välja et teise töökoha graafikus olen järgmiseks kolmeks nädalaks märgitud vaid pooleks päevaks!!
Koolis oli ühe sõbrantsi lõputöö grupis akvaarium kahe kuldkalaga, kes nüüd peale filmi valmimist jäid omanikuta. Mis seal ikka, otsustasime neile kodu pakkuda. Reedel kolisidki sisse Adrian, Peaches ja Koristaja. Kalajuttu kuulis ka üks tüdruk kellel ka kuldkalad ja kes oli just puhkusele minemas ja sokutas enda akvaariumi ka meile suvepuhkusele. Veel kolm kala. Alt korruse rahvas läheb ka paariks nädalaks puhkusele ja ka nende armas kassike jääb meie sööta-joota. Täielik suvelaagri tunne!
Paar päeva tagasi kuulsin lahtisest aknast kiisu beebi nuttu ja ei saanud rahu enne kui asja uurima läksin. Pisike räpane ja täiesti segaduses kassipoeg näugus tee ääres. Kuna seal autod sõitsid ja ühtegi kassiema ega teist kassipoega läheduses ei näinud otsustasin kiisu tuppa tuua. Joel oli täiesti pöörane (ta armastab kasse) ja ei saanud aru miks me tal kiisuga mängida ei lasknud ja üldse miks kassipoeg ta peale nii kuri oli. Naabrikass Amelie oli ka külas, nemad siis Joeliga vaatasid üle pappkasti ääre ja ei saanud täpselt aru et mis värk selle pisikesega on. Kuna koer ei rahunenud siis viisime kassi alumistele naabritele. Korterikaaslane postitas aga feissarisse kuulutusi ja võtis ühendust erinevate organisatsioonidega ja juba mõne tunniga oli kiisul olemas uus kodu! Üks tädi käis kiisul järel ja viis ta uude koju. Paariks tunniks oli meil kahe korteri peale 9 kodulooma!
Muudest juttudest nii palju, et Rolts käis Prantsusmaal Annecy animatsioonifestivalil, siis hiljem Kopenhaagenis oma kahe bändiga esinemas ja algul plaanis ka Roskilde festivalile minna aga otsustas ümber. Siis oli ta ükspäev sünnipäevalaps ja ma tegin talle suure armastusega palju head toitu ja väikest sorti õlle degusteerimise ja siis mängisime kõik koos pleistat 🙂 Tomatid kasvavad vuhinal aga punaseks on hetkel läinud vaid mõned. Tomatitega vist ongi nii et võtavad hoogu ja siis saavad kõik samal hetkel valmis ja siis on uputus. Seda uputust ootan ma väga. Mul läks mu 6 aastane telefon eile katki ja mitte vanadusest vaid kukkus vette ): Ostsin ka jäätisevormid ja nüüd polegi enam vaja jäätisepoes käia, teeme ise oma maitse järgi nii palju kui süüa jõuame. Hetkel on külmas balsamico röstitud maasika-koorejäätised ja sidrunijäätised. Kõht läheb kirjutamise peale tühjaks.
Roland vaatab praaegu pealt ja kommenteerib – kirjutad mingi romaani vä? ..ee… heas mõttes.
Vist hakkas kartma 😛 Nüüd läks ta igatahes näkileibasid tegema ja ta on näkileibade tegemise spetsialist!! nom.

Kõik meie laagrilapsed.

Kõik meie laagrilapsed.

 

Rolts ja Joel on parimad sõbrad

Rolts ja Joel on parimad sõbrad

 

Peaches. Kalu on ikka väga keeruline pildistada.

Peaches. Kalu on ikka väga keeruline pildistada.

 

Meie esimesed punased tomatid

Meie esimesed punased tomatid

IMG_5872

Tikkisin ühe ilusa Roltsi joonistuse endale padjapüürile

Tikkisin ühe ilusa Roltsi joonistuse endale padjapüürile

 

Rolts meisterdas stange (nägime nets ühte pilti sarnasest stangest ja tegime selle järgi, algne allikas läks loomulikult kaotsi aga kui keegi teab mis pildiga tegu, siis öelge)

Rolts meisterdas stange (nägime nets ühte pilti sarnasest stangest ja tegime selle järgi, algne allikas läks loomulikult kaotsi aga kui keegi teab mis pildiga tegu, siis öelge)

 

Rolts meisterdas sõrmuse

Rolts meisterdas sõrmuse

 

Fake sunday

Ühel päeval läksin Roltsile lõuna ajal kooli sööki viima. Ilm oli natuke jahe aga päikseline. Peale söömist otsustasime kevadet tähistada väikse jalutuskäiguga just hooajaks avatud jäätisepoodi. Siin on kaks jäätisepoodi, mõlemad on talvel puhkusel ja avavad märtsis kevadeks ja suveks uuesti uksed. Tõsi küll, esialgu meelitavad nad kliente siltidega – astu sisse, kuum kohv! Tegime oma valikud ja olime õnnelikud oma selle aasta esimese päris jäätise üle ja nii pea kui uksest välja astusime hakkas lund sadama! See oli nii lõbus ja väga imelik kogemus. Otsisime kähku taskust kindad ja vaatasime hämmingus kuidas lumi meie jäätistele sadas. Kõige tipuks tuli ka brain freeze. Jäätis, tuul, lumi, külmunud näpud ja aju. Rolts ei jõudnud enda oma lõpuni süüa ja palus et ma selle koju sügavkülma viiksin. Mis siis ikka.. ega see ju ära ei külmu. Siis ma kõndisin mööda tänavaid läbi tuulise lumesaju, käes pooleldi söödud jäätis. Mõtlesin, et kuidas selle jäätisega siis õige oleks käituda, kas peidan selle kinda taha, et keegi ei näeks, või kõnin uhkelt jäätis peos kodu poole ja lasen möödujatel arvata, et nad on oma jäätise puudumisega väga veidrad. Kuna ma ei suutnud otsustada siis proovisin mõlemat. Möödujatel oli minust suht ükskõik – nad nägid vaeva et üldse kapuutside varjust oma varvaste ette näha ja minu uurimiseks neil aega ei olnud.
Ja nüüd suur uudis. Ma olen animatsioonikooli uus poetüdruk! See on üks lahe väike toake, mis on täidetud õpilaste tööde ja kooli promo materjaliga. Mina istun seal 4 päeva nädalas vabatahtlikuna ja vastutasuna võin seal oma märkmikute kallal töötada ja pärast neid seal müüa. Aga võin ka niisama filme vaadata, koomikseid lugeda või niisama mängida. Mõnus on seal igatahes. Eelmine nädal oli esimene, nüüd on kevadvaheaeg ja puhkus. Järgmine nädal lähen uuesti ja loodetavasi on selleks ajaks nii mõnedki märkmikud müügiks valmis.

Meil oli väga lahe nädalavahetus. Eelmine nädal tegime koristusgraafiku. Asi mida oli siia korterisse väga vaja. Neljast kolm siin korteris on korra armastajad ja üks on meil väike räpa-aadu. Kuna räpa-aaduke on paariks nädalaks komandeeringus siis saime meie rahus kogu korteri puhtaks küürida. Esimest korda elus suutsin ma praeahju ukse puhtaks pesta! See on ju mingi saavutus..
Tegelikult algas laupäevpäev vara ärkamise ja ühe suure kaltsuka-ringiga. Meil oli väga vaja kummutit või kappi, et hiiglaslik jysk’i või sotka tüüpi koletis-kapp välja vahetada. Esialgu oli valikuid kaks – üks suur vana täispuidust kummut mis oli imelikuks värvitud ja mille puhastamine ja üle värvimine oleks võtnud tohutult aega ja tööristu mida meil ei ole, teine variant oli pooeldi puidust, pooleldi saepuruplaadist kummut mida ei oleks pidanud puhastama ja oleks kohe saanud üle värvida. Aga me juba kujutasime ette kuidas see poole aasta pärast laiali laguneks sest kvaliteet polnud just suurem asi. Kolmandas poes kohtasimegi oma uut tulevast kappi! Imeline kaunitar! Täna ootan ma et kapp meile kohale tuuakse. Kui ta ennast uues kodus sissse on sättinud siis teen pilti ja näitan siin ka.

Peale kaltsukaid käisime oma viimasel kraamil järel, mis meid veel eelmise korteri rõdul ootas. Kokku sai suur raske kohvritäis kraami. Ma olen juba mõnda aega elanud nii, et ei oma asju mida mul aja ei lähe. Või siis peavad need asjad mulle tohutu palju meeldima. Ja siis tuli see kohvritäis kraami. Täpselt sama raske kui see kohver oli tunne minu sees. Mida kõikide nende asjadega peale hakata? Loomulikult oli seal palju vajalike asju – köögijubinad, potid, pannid, mõned nõud. Siis veel kunstitarbed, taanikeele õpikud, pooleliolevaid käsitöö projekte… Aga ka suur virn ‘tähtsaid’ pabereid, veekeeduspiraal, matka termomatt, katkine väline kõvaketas, duššikardin jne jne.

Koju jõudes tegime pannkooke sest I tähistas pühapäeval oma tüdruku sünnipäeva ja pühapäevapannkookide jaoks tal aega ei olnud. Oli hoopis best fake sunday. Kui kõhud kooki täis siis hakkasimegi koristama kuni õhtuni välja. Kui toad korrda said oli tunne nagu me hakkaksime välja kolime – kõik oli nii puhast kolast vaba. Viisime taara ära ja ostsime uued küünlad ja paki natšosid. Nii mõnus õhtu. Lõppes see loomulikult pleistaga.

Pühapäeva ennelõuna möödus selle kohvritäie sorteerimisega. Vanad riided läksid heategevusse, üks kotitäis kaltsukasse viimiseks, kõige keerulisem osa -paberite sorteerimine.. veits nägin vaeva et need taani keelsed panga lepingud ja muud tingimused ära soteerida. Enamus läks välja paberikonteinerisse. Hea tunne oli jälle kõik need asjad sorteeritud saada. Mul oli ka üks suur vannitoa vaiba heegeldamisprojekt pooleli mille ma üles võtsin ja tegin hoopis põranda/meditasioonipadja pealmise osa. Lõpuks sai meie tuba ka korda, pesu pestud, puhtad linad ja üleni sossu. Mõnus kevadpuhastuse nädalavahetus.

Nüüd on jälle esmaspäev, Roland on koolis tööd tegemas ja mina puhkan. Hiljem teen vist spinati pannkooke. Loomulikult ootan ka põnevusega kapi koju jõudmist.

Nägin unes et ma ei osanud sente lugeda.
Ja Roland otsustas eile ise võid teha!! (milline mees!) Peale pikka raputamist jõudis ta järeldusele, et või leiutati vist ratsutades.

Minu uus töökoda.

Minu uus töökoda.

Spring

The spring is here. And with spring comes gardening, hiking, picnics, fun and sun. I went on a quest for vegetable seeds and found some pretty sweet ones. So far i have planted chillies, strawberries, cherry tomatoes, spinach, salad and herbs. I also have seeds for strawberry-spinach! The salad made a brave start, spinach followed it pretty soon and basil is trying hard to keep up with them. Everyone else is still asleep.
Last sunday was so nice and sunny that we decided to go on a hike. 10 km from Viborg is a beautiful lake and a bicycle road through nature. We had our sunday morning pancakes, packed our lunch and went off. On our way we met runners, cyclers, roller skaters, cats, dogs, horses and birds. Aegh. so nice. We had our lunch on a bridge, the lake was still covered in ice but it was warm 🙂 i read and Roland was drawing. After a while we took a bus back home.
On tuesday  we experienced a funny new thing! A legendary fleamarket that we never heard about, only taking place every other tuesday. Apparently everyone is crazy about it. Before it opened there was a crowd waiting behind the door. Once it opened everyone rushed in, grabbed anything they could get their hands on and the place cleared up in 15 minutes. After the craziness we still managed to score some pillows(we really needed some, we had used a blanket or sweaters instead of them so far), a coffee grinder, a funky copper old time-y water spray for our baby plants and some new clay pots and containers for strawberries for whenever they decide to wake up.
Im still amazed by the second hand shops in Denmark. SO cheap! There are not that many things you can buy here for 10.- from a regular shop but you can, however, buy a vintage chanel purse for 10.-!!! say whaaa. I had to get it, at first i thought about my glamourous girlies and what a nice present it would make but when i just ‘tested’ it to see how practical it is i was sold. Sorry girlies. Im keeping it. I also got the italian espresso maker so now i’m making fancy lattes for every breakfast. I have no complaints.
Yesterday was women’s day. Once again- not a big deal in Denmark. Just like with valentines day. But well… as a pretty awesome (estonian)girlfriend, i was expecting the full package! And since i have The Most Awesome boyfriend i woke up to a perfect omelet, fancy latte with yet another coffee kitten, pink and white tulips and marzipan. Roland really knows me and reads all the longing looks i have been sending marzipan in the shop. After the breakfast he confessed his terrible headache so i put him to sleep and went hunting for natural remedies to cure my love. He read that peppermint oil would help. I also got coconut and almond oil.. i was looking for rosemary oil too but no one had it. Well the last 3 were not for headache but nice hair and clear skin. It’s been a while since my last coconut oil hair mask … why… i have no idea. It works wonders. I loved treating myself for women’s day while Roland was sleeping. I made all sorts of witch-crafty masks and treatments and it felt so nice. The peppermint oil worked and Roland was back to his happy self by lunch time. We played play station and it was cosy. For dinner he baked a cheesecake that was just out of this world!! I talked Igor into making the main dish for me and his girlfriend. What a great dinner it was, chunky roasted vegetables with feta and rice. Fun times. Today was the grand dish washing  event followed by the whole day of L.A. Noire and Heavy rain. At one point we went looking for pallets that were laying  around the railway. We got 3 for our bed building projects. I have been drawing plans for a bed, table, wall shelf, a low shelf and clothes hanger. It sounds like a lot but we want to keep things minimal and simple, airy and spacious. I will keep you guys up with the progress. (..if i get anything done)
Tomorrow is pancakes for breakfast. Try out the corn flour cakes. Way better then regular white one.
Big kisses for all the ladies for yesterday, big hugs for everyone else.

Day one of our garden.
Day one of our garden.
Homies.
Homies.
Garden number 2
Garden number 2

IMG_5817

Woman's day cards
Woman’s day cards

IMG_5804

Our picnic spot.
Our picnic spot.

IMG_5785

Happy hikers
Happy hikers
My new purse.
My new purse.
The best corn flour pancakes!

Women's day 2010 with Kersti and Roland

Women’s day 2010 with Kersti and Roland

Sõbrapäev on parim päev!

Ma pole vist kõige püsivam blogi pidaja. No igatahes praegu ma nüüd siis kirjutan. Eelmine nädal oli sõbrapäev- tõeline suursündmus minu kalendris! Tegin eelmisel õhtul salaja Roltsile (gluteenivaba)kirjut koera. No ma olen eriti uhke oma üllitise üle, küpsiste asemel kasutasin riisileivakesi, marmelaadi poes ei olnud ja kasutasin hoopis datleid ja rosinaid. Järgmine level oleks või ja suhkru asemel teha kookosrasvast, datlitest ja meest see põhimass. Hommikul ärkasime rõõmsalt kohvi, tee ja kirju koeraga. Sõime kõhud täis ja asusime kohe esimese päevakorra punkti juurde – kaartide meisterdamine! Kõige pealt tegime kaardid kõikidele meie maja sõpradele ja riputasime need siis kõikide uste külge, järgmisena kui käsi juba soe oli, tegime üksteisele ägedad kaarid. Kuigi Rolts oli täitsa nohune, otsustasime ikkagi jalutama minna ja veits värsket õhku võtta. Käisime peaaegu kõik kesklinna pargid läbi (umbes 15 minutit kulus kokku ma arvan), vaatasime luksuslikus veini ja toidu poes ringi.. pakeneid võikski imetlema jääda aga no kes ostaks endale hirmkalli pudeli tomatisuppi.. keegi ikka vast ostab aga see peab küll mingi väga vaimuvaene tegelane olema, kes ise suppi kokku ei oska keerata. Aga see selleks. Jalutades kohtasime ka üht sõpra kes lubas õhtul veiniga läbi astuda. Veel kohtasime üht kutsikat kes meiega mängis. Käisime kohalikus galeriis ja viskasime viimastele ‘plötserdustele’ pilgu peale. Lõpuks kui külm tuul hakkas juba tüütuks muutuma viis Roland mu lilli ja lillkapsaid ostma. Poes võisin ma valida kaks kimpu tulpe sest üks oli liiga väike 🙂 Valisin mõlemad heleroosad. Lillkapsaid oli vaja meie suurejoonelise õhtusöögi jaoks – röstitud tandoori lillkapsas mündikastme ja riisiga. Magustoiduks taas gluteenivaba kikerherne-kakao-porgandikook. Kodus selgus, et kõikidel meie korteri tegelastel on ka külalisi oodata + meie enda külaline võtis ka veel õhe sõbra kaasa. Aga siin viborgis on nii, et kõik on parimad sõbrad ja kõik teavad kõiki ja kõik on animatsiooni koolist pärit. Seega mida rohkem külalisi seda lõbusam. Kõik kokkasid midagi maitsvat ja lõpuks oli suur pidusöök valmis. Õhtu lõppes suure pillimänguga, minu instrumendiks oli iphonist plaksutamise häält tegev rütmi app. Ma ei teagi kas see on up-grade või down-grade trianglist. Sellega see päev siis lõppes. Palju oli nalja ja naeru ja kallistusi ja ‘friends day’ konseptsiooni selgitamist.
Nädalavahetustel on meil pannkoogid. Võite arvata mille vabad need koogid on. Jaa. Gluteenivabad. Ühed olid suured paksud ameerikalikud banaani-maisijahu koogid, teised olid riisijahu ülepannikoogid. Maisijahuga olid paremad.
Täna on tähtis päev meie köögi ajaloos. Ma ostsin kaltsukast hiigel-blenderi! Sellise korraliku mis jääkuubikuid ka purustab. Enam ma ei pea keedetud kikerherneid näpuvahel puruks litsuma! Taani kaltsukad ei anna ikka mu ostja-hingele armu. Kõik on nii odav ja kõike tahaks osta aga pole ju vaja. Blender maksis 50 krooni. No ma ei tea. Tükk juustu maksab ka 50.  Igatahes oleme me väga õnnelikud oma uue köögitegelase üle.. ainult et ….. (seda avastasin ma alles kodus) — see blender haiseb konide järgi! Fuuuuuh.. räme. Kuidas üldse suitsetajad suudavad sellise lebrakaga elada? See on vist mingi ellujäämis instinkt, et nad ise seda haisu ei tunne.
Aga et natuke lõbusamal noodil lõpetada – ületee asub koogikaunistamisekauplus!!

Sarah tuli ka pankoogi-filmiõhtule.

Sarah tuli ka pankoogi-filmiõhtule.

:)

🙂

Roltsi kaart minule.

Roltsi kaart minule.

Minu kaart Roltsile.

Minu kaart Roltsile.

Meie kaardid sõpradele.

Meie kaardid sõpradele.

Nagu näha olin ma kaartide üle väga uhke.

Nagu näha olin ma kaartide üle väga uhke.

Kultuursed noored galerii ees poseerimas.

Kultuursed noored galerii ees poseerimas.

Maailma parim lillakpsas!

Maailma parim lillakpsas!

Rolts tegi mulle kohvi-kiisu!

Rolts tegi mulle kohvi-kiisu!

Sõbrapäevalilled ja tasapisi kasvav paberikogu.

Sõbrapäevalilled ja tasapisi kasvav paberikogu.

Thats how we roll

It’s nice to be unemployed. I can wake up whenever i want, i can have long breakfast, i can watch as many shows and movies as i want.

Yesterday i cleaned the whole apartment. Not too bad.

But it would be great to already have a job! Every day it gets scarier to think – what if i can’t find anything, what will i do then? Not working is not an option in here. Either you have a job or you go home. Some places i have been taking my cv to are a bit promising, but they are seasonal jobs so i would have to wait for another month or two to maybe get them. One place is really cool – a hotel and restaurant out of town, by a lake, really pretty place. And it looks so cozy and stylish and comfortable. Not your usual hotel with matching carpets, duvets, curtains and everything else but cozy, homey, spiced with nice details and oh yes, the main thing – light! It would be cool to spend my summer working there. The people seemed nice when i went to talk to them and said they would give me a call when they decide to have me for a test day. yay.

It’s fun to be back in Viborg. Last night was Cannon Birds and Rhino Hip’s concert. Rhino Hip is a new find for me. Kind of fun metal. How great is that? And Cannon Birds was funny as usual with all their cannon chicks for fans. Lots of fun and mosh pit. Reminded me of all the punk concerts i went to a million years ago.

This morning i figured out how to thread the sewing machine i bought and kind of as a surprise – it works!! So cool! I mean, why would anyone start making white plastic electric sewing machines when black, metal, decorated with flowers, working without electricity were already invented!? I went out to get some materials for making a few sample calendar planners to show people what i do and have them up in the school shop for anyone who is interested. Not a great selection but still fine, i found what i wanted.

Tomorrow is coffee and pancakes with friends, followed by a movie night. I’m sure it will be extra ‘hyggeligt’.

Sudoku was the only thing i found for testing the machine.

Sudoku was the only thing i found for testing the machine.

 

Does anyone know what these pretty knobs are for?

Does anyone know what these pretty knobs are for?

IMG_5711

To Kertu

Kertu wanted me to take some pictures of the moving and how we get settled in. Well the moving was not that interesting and there was no sunlight… or if there was i had no batteries for my camera. So this morning i woke up to this nice mellow sunshine and i couldn’t miss the chance.

my new work station

my new work station

the most comfortable mattress!

the most comfortable mattress!

IMG_5719

the only piece of art we have (kind of) up.

the only piece of art we have (kind of) up.

Lets see what Kertu wants to hear about next!

Jõudsime Taani!

Jõudsime ilusti Taani koahle. Reis läks kuidagi üllatavalt hästi- pagasil ei olnud ülekaalu, lend ei hilinenud, rong tuli paraja ajaga peale lendu. ainuke asi oli, et jõudsime Viborgi just samal ajal kui kinos linastati lõputöö filme.. nojah, nägime neid pärast netis aga suurelt ekraanilt oleks lahedam olnud. Tee peal oma uude kodusse kohtasime juba sõpru kes nii mõnusaid soojasid kallistusi jagasid ja olid meid nähes võrdselt üllatunud ja õnnelikud. Esialgu elasime ühes tühjas korteris mingis sotsiaalmajas mida animatsioonikool üritab üle võtta. Meie naabriteks olid Matt ja Sarah – head sõbrad. Neilt laenasime filme, sõime koos head sööki ja nemad, tõeliste inglastena, serveerisid maitsvat teed. Täna aga pidime sealt välja kolima. Järgmised kaks ööd oleme oma kunagises korteris Björni, Esbeni ja Henriquega. Halastamatult naljakas seltskond. Roland on küll maru haige aga suutis ikkagi eriliselt maitsva ahju köögiviljaroa meisterdada. Sõime ja naersime ja mängisime Pekka-Peli’t ja muid naljakaid mänge. Homme on veini ja juustuõhtu sõprade juures ja ülehomme saame oma päris kodusse kolida – Kollasesse Majja! Nii ilus nimi. Kollane Maja. Laupäeval on seal meie uue korterikaaslase sünnipäeva pidu ja meie sisse kolimise pidu, mille nad meie jaoks korraldavad. Me hakkame koos elama Igoriga, kes on pärit Brasiiliast ja korraldab siin oma arvutimängu-koomiksi firmat ja Morteniga kes on maailma parim kostüümide leijutaja-valmistaja ja ostis endale hiljuti tordi kaunistamise komplekti. Meie all korrusel elavad veel kooli-inimesed, ka sama lahedad + üks kass! jess! Igatahes – sulandume mõnusalt sisse, Rolts on juba minu lemmik punk bändi trummar !! Cannon Birds !! vaadake nende stuffi youtubeist http://www.youtube.com/watch?v=HHD-7MCmcjM
meie tühi korter molberti ja wifi tooliga.